Tulemas uus HITSA sisestrateegia kolmeks aastaks (aastani 2020).
* rohkem strateegilisust ja analüütilisust
* muutumas haridustehnoloogide võrgustik
* leida viisid, kuidas teha tõhusat koostööd erinevate võrgustikega

Ingrid Maadvere kokkuvõttest noppeid:
Esimene HT aastast 2000 Tartu Ülikooli juures Lehti Pilt.
2013 HT võrgustike ühendamine HITSA alla
Võrgustiku infokanalid (FB, list, Skype, koduleht)
Tule ja õpeta midagi või tule ja õpi midagi.

Inga Kõue ülevaatest noppeid:
  • veebiseminarid
  • võrgustik võrgutab seminar
  • Code Week õpitoad
  • IKT sügiskonverents
  • Robotex
  • külaliste vastuvõtmine ja info jagamine
  • väljaspool Eestit õppereisid koolidesse
  • võrgustiku oma ühenduse loomise algatamine
Tulemas:
  • 15. september digiplaanide ja digitaristu toetustaotluste esitamise lõpptähtaeg - 
  • 5. oktoober võrgustik võrgutab seminar "Digipöörane kool"
  • 7.-22. oktoober Code Week ProgeTiigri õpitoad üle Eesti
  • 25. oktoober IKT sügiskonverents Tallinna Reaalkoolis
  • 7. detsember võrgustik võrgutab seminar "Nutikoolimaja"

Kes on haridustehnoloog?

Ühenduslüli IT ja pedagoogide vahel.
www.haridustehnoloogid.ee/haridustehnoloogidest
Loov ja innovaatiline amet. www.tlu.ee/et/Digitehnoloogiate-instituut/Haridustehnoloogia
http://www.ut.ee/et/haridustehnoloogia
D. Veskimägi 2015Haridustehnoloogi olemasolu tagab koolis kvaliteetsema ja kaasaegsema hariduse, luues õpikeskkonna, kus õpilane tahab õppida. Töökoha üldine eesmärk: tehnoloogia lõimitud õppimise ja õpetamise innovaatiline ja süsteemne arendamine ning toetamine

Võrgustikus pole sa üksija ei pea ennast kogu aeg tõestama.

Haridustehnoloogi võrgustiku roll?

SWOT
Tugevused: info ja parimate praktikate jagamine, operaatiivne probleemide lahendamine (Skype), töövahendite loomine ja jagamine
Nõrkused: kes vastutab, eestvedaja puudumine, motivatsioonipaketi puudumine, aja ja raha puudumine, passiivsed liikmed
Võimalused: ametikoha vajalikkuse tõendamine, kutsestandardi välja töötamine, hariduspoliitika kujundamisele kaasa rääkimine,erasektori kaasamine liikmetena, koolipidaja toe taotlemine, haridustehnoloogil on tervikpilt, mis toimub Eestis ja maailmas
Ohud: uued HT-d jäävad täiesti üksi, kõik ei ole kaasatud, kui juhtgrupp ei toimi, sureb välja; ei jagata seda, mis juhtub maailmas; ametikoha mitte tunnustamine, väärtustamine riiklikul ja kohalikul tasandil; ressursi, sh välisvahendite puudumine; seadusandluse muutumine; üldsuse sh meedia negatiivne foon.

HT võrgustiku ühenduse loomine ...

Mis on WIFI?

Lauri Mihkelson IT lahenduste arhitekt Telia Eesti AS

Ajalugu
Trapeze, Skybridge, Hornet, Dragonfly, WiFi nimede valik, mis oleks võinud olla. Aastast 1997 loodi standard 802.11, 1999 aja b, 2002-2003 g, 2009 n, 2013 ac (võrk häirib ise teisi võrke ja saab häiritud segavatest signaalidest), 2017 802.11ac wawe 2 (lubatakse kiirust kuni 2,3Gbps ja suuremat üheaegsete klientide teenindamise võimekust)
Kiirus
Reaalne kiirus sõltub alati WIFI tugijaama ja kliendi vaheliseset kaugusest, samal sagedusalal olevatest teistest segajatest ja seadmete omavahelisest sobivusest. 1, 6 ja 11 kanal levivad puhtalt sagedusel 2,4 GHz. 2,4 GHz levib kaugemale kui 5 GHZ. 5 GHz võimaldab suuremaid kiirusi, rohkem kliente (tihekasutust) ja sagedusalas on vähem kasutust (segajaid).
WiFi vs kaabel
Kaabel on privileeg. 
Andmete edastamiseks kuluv aeg saatjast vastuvõtjani ja tagasi on sageli kahjuks tähelepanuta jääv aga väga oluline mõõdik. Latency ehk kohale jõudmiseaeg. Pingides on näha aega, mis ongi oluline erinevus kaabli ja WIFI juures. 
Latency (:D aeg, mis kulub vedelikul toru läbimiseks) ja bandwidth (:D toru läbimõõt)- kumb on olulisem?
Püüa alati enne WiFi teenuse käivitamist (ScanArea > Acrylic Wi-Fi Home) leida vaba kanal. Kodukasutaja vahendid ei sobi koolimajja, mille vahendid ei sobi omakorda territooriumile.
Kuidas jõuda ühele tasandile? Ühesuguste seadmetega.
kattuvus 1 WiFi AP (access point) = 1 kaabel. Selleks, et WiFi leviks on iga AP otsa vaja ka kaablit. 
Uurida enne välja, millised seadmed sobivad millistesse tingimustesse. Et nad tuvastaksid üksteist ja ühilduksid omavahel.
WiFi pakub mugavust, mobiilsust ja on tihti ainus olemasolev ühendusviis.
Kaabel on kiirem, probleemivabam ja sobivam ärikriitilistele rakendustele ja tiheasustuspiirkondades.
Turvaline WiFi
OPEN - avatud, st turvalisus puudub, WEP - Wired Equivalent Privacy, st avatav, vaid minutitega internetist, WPA - Wi-Fi Protected Access, WPA2 -  Wi-Fi Protected Access II, st WPA edasiarendus aastast 2006 ja TKIP asendamine AES algoritmidega, mis teevad selle raskemini murtavaks. Avatav ca 2-3 tunniga.
Turva(line/lisem) Wifi WPA2 Enterprise - kliendi autoriseerimine viiakse seadmest välja, vajab lisaks WiFiseadmetele ka autoriseerimisteenust (serverit).
Soovitused turvalisuse tõstmiseks:
* peida võrgu nin (SSID)
* eralda WiFi ja lokaalvõrk eraldi tsoonidesse
* kasuta välist autoriseerimist (WPA2 enterprise) või kasutajaparooli
* logi WiFi võrgus toimuvat
Levinud vead ja soovitused
* Turvalisusele ei pöörata tähelepanu
Teie võrgus olev info pole kaitstud ja Teie vastutate sellest võrgust korda saadetud pahanduste eest.
* Raadiosageduste osa on jäänud tähelepanuta
Juhe seina ja kasutama" töötab kodustes tingimustes ja hõreasustuses, mujal on vaja endale vaba raadiokanal leida. Ja seda tegevust tuleb teha uuesti ja uuesti.
*  Tahame korraga nii kiirust kui ühilduvust vanade seadmetega
Valige kumb on olulisem.
* Rohkem ei ole uhkem
Kui teen oma nutiseadmest "kuumpunkti" võib see olukorda hoopis halvendada
* Ära loo "ämblikuvõrku"
Erinevate tootjate tugijaamade ja ka sama tootja erinevate mudelite koostöö on tihti olematu ja pigem lahevad nad omavahelkonflikti. Luues ühtset võrku, kasuta sama tootja ühilduvaid tugijaamu ja võimalusel keskset haldust.
* Väldi signaalivõimendit /mesh ühendust
Signaalivõimendid annavad harva head tulemust kui kasutajaid on veidigi rohkem. Tugijaamad tuleks võrku ühendada kaabliga.

Tulevik
20 Gbps kiirused 60 GHz sagedusel 802.11ay standardiga
IoT, WiFija LTE ühele standardile???
Positsioneerimine WiFi seadmetega